Mis kõik oleks võinud olla...

Ma tahaksin olla kordamööda astronaut, palgamõrvar, rekkajuht, maamõõtja, prokurör, metsavaht, aeroobikatreener, kirjanik, kokk, tuuker, kirurg, pannkookide praadija, strippar, antropoloog, keemik, piloot, suuskadel sööstlaskuja, psühhiaater, peaminister, preester ja Miss Maailm.

Mõned vastusevariandid juhuks, kui peate kaaslastele seletama, miks te täna koos nendega alkoholi tarbida ei soovi:

Loomulikult on variante rohkem kui viis, aga alguseks vast piisab kah. Variant 1: Septembris ei joo. Võimalik vastuväide: Kui esitada esimest varianti piisavalt resoluutselt, siis vastuväide puudub. Variant 2: Olen hankinud endale elitaarse suguhaiguse, mida ravin antibiootikumidega. Võimalik vastuväide: Puudub. Huvi pöördub ja inimesed keskenduvad suguhaiguse identifitseerimisele, pakkudes üksteise võidu välja põnevaid sümptome. Variant 3: Olen (kohusetundlik) rase. Võimalik vastuväide: Sa ei näe rase välja või et sina pole ju kohusetundlik. Variant 4: Alati, kui joon, hakkab mul kohutavalt halb ja ma oksendan ning põen järgmisel päeval pohmelust. Vastuväide: Valetad! Variant 5: Külastasin just hambaarsti ega taha nüüd novokaiini etanooliga segada. Võimalik vastuväide: Ei tööta, kui oled seltskonnaga koos veetnud enam kui ühe päeva.

Üks päev korraga

Elu toimib kõige paremini energeetilis-emotsionaalsel säästureziimil. Inimesed ja asjad kaotavad järjest oma tähtsuses. Hetkedes on rahu, tagasivaadetes mõtlikkus. Ring tõmbub ahtaks. Hing sätib talveunele.

Koonuga kuu poole

Ma ei oleks uskunud. Ma ei oleks uskunud, et ma olen veel võimeline kellestki puudust tundma ja kedagi igatsema sel moel nagu ma praegu seda teen. Aga paistab, et ka minus on varjatud võimeid. Ega olukord tegelikult meeldiv ole. Selline niutsumine polnud mul kaugeltki mitte plaanis. Kes teab, saab aru. Päeva lugudeks on täna Everything But A Girl´i "Missing" ning Sinead O´Connor´i "Nothing Compares 2U".

Lilleliste kummikute aeg

Vist ongi nii, et suvi saab seegi kord otsa. Kes oleks võinud arvata!

Maksuvaba tulu

Kui mina täna elukohajärgsesse kauplusesse jõudsin, oli kohaliku kerjuse tööpäev juba lõppenud. Sealsamas seinaääres kurtis ta ühele oma kolleegile, et tema on terve päeva tööd teinud ja päevateenistus vaid tühised kuussada krooni. Niisiis- kui juhtute nägema Raatuse Comarketi ukse kõrval põlvitavat haisvat härrasmeest, kes on kärnad oma lagipeal katnud hõbedase isoleerpaelaga- palun, toetage teda kahekümneviiekaga. Elu peab minema paremaks meie kõigi jaoks!

To the Lighthouse

"... kui tahes terased me ka pealispinnal pole, allpool oleme me väga tõsised, väga sügavad ja väga inimlikud."

Egoiste

Unustasin sõbra sünnipäeva ja töökaaslase pulma ning veetsin nädalavahetuse süüdimatult rabas.

Arusaam

Vahel tuleb ette hetki, mil tunned, et sul on olemas kõik.

Me, Myself, and I

Üksi olla on hea. Hea on kolada omapäi mööda tänavaid, mis on enamuses võõrad. Hea on ronida mööda treppe, kedagi järele ootamata. Hea on sahistada rannaliivas, naeratada omaette, olla lihtsalt vait... Ei pea oma mõtteid jagama, ei pea arvestama, ei pea hoolitsema, ei pea teistele mõtlema, ei pea kellegi kaelas rippuma. Midagi ei pea. Kohustused puuduvad. On aeg enda jaoks. Üksi on meeletult hea. On inimesi, kellest ma hoolin. Aga ma ei tunne neist praegu vähimatki puudust.

Eksklusiivne erapidu iseenda seltsis

Kellegi teise lugu

Te vaid mõelge, milline elu võis neil selles majas olla! Vean kihla, et seal elas üks kamp üdini õnnelikke, imearmsaid ja oma ajastule küllaltki mittekohaseid boheemlasi.

II

Elu toob üllatusi. Endiselt. Kes teab, milleks miski hea on. Või halb. Loodetavasti siiski hea. Kui üks uks avaneb, läheb teine kinni.

Some like it hot, some do not

Kui te minust nüüd pikemat aega enam ei kuule, siis usutavasti olen ma ikka olemas, kuid lihtsalt mõnes kinnisemas asutuses aka psühhiaatriakliinik. Koos oma anoreksiasümptomitega. Millel kusjuures ei ole psüühikat taga, aga kes see mind usub. Et ärge siis taga otsima hakake, eks ma ilmun varsti jälle välja. Veenitoidetuna ja priskena. Aga võimalik, et ka hullumajas on wifi ja siis saab meil koos hoopis lõbus olema... On siiski lootust, et käitumine kohastub. Tõusin täna öösel spetsiaalselt kell kaks üles, et minna Zavoodi pelmeene sööma.

NightLife

Ma ostsin endale eile eriti peened alukad, millel peal Bätmäni pilt (NB! Hiilgab pimeduses) I glow in dark! Õujee! Peagi need valged ööd otsa ei saa.

Kontrastide aeg

Tegelikult näen ma kõiki värve korralikult, mul on isegi juhiload:) Küll aga võiks selle järgi, kuidas ma riides käin, arvata, et ma olen nii värvipime, et suudan visuaalselt eristada ainult valget ja musta. Sest just sellist tooni rõivaid on mu kapid siin ja sealpool selle kevade jooksul täis kogunenud ja eks ma siis sealt vaheldumisi valin. On musti päevi, nagu näiteks täna, ja on heledamaid päevi (nagu ennustab tulla homme). Must ja Valge. Valge ja Must. Kord üks, kord teine, aga mitte kunagi segamini.

Eilse päeva parim pakkumine

"Mida sina sellest tead- sa pole kunagi olnud loll ega kole"

(Ära) kuula inimest

Eile ühe armsa sõbra doktorikraadi kaitsmisele järgnenud olengul kohtasin "Vana Tarka Naist" (vahemärkusena: tiitel kogu minu lugupidamise juures, mida ma mõtlen tõsiselt, ehkki ma tean, et ega talle meeldiks teada, et teda vanaks pean). Ma sain temalt eile palju. Tõsiselt. Muuhulgas meenutas ta mulle ka vanasõna inimestest ja inimeste sarnasusest sibulaga. Et umbes midagi sellist: inimesed on kui sibulad: mida enam sa neid koorid, seda enam panevad nad sind nutma. Minuni jõudis mõistmine, et oma lähedaste inimeste ring tuleb hoida ahtake, pole vaja sinna lasta selliseid tüüpe, kes lähemal tundmaõppimisel ilmselt pisaraid tooksid.

Usku ja meelekindlust

Mind on tabanud selgusehetk, et mida ma oma eluga teha tahan järgneva seitsme aasta jooksul. Olen otsustanud oma saavutused ja kellestki loobumised. Polegi valus ja paha- on hoopis tekkinud eesmärk ja vallanud optimism. Loodetavasti see kestab. Kaua. Seitse aastat. Vähemalt. Olen vist nüüd aru saanud, mis ja kes mind õnnelikuks teeb.

Volt ja amper

Elu lõpetas lill olemise eile õhtul koos elektrikatkestusega. Mis tähendas seda, et aruanne, mida parajasti kirjutasin, muutus hetkega suhteliselt olematuks. Mis ajas mu muidugi tänavale jooma. Hea algus. Üldse kavatseb see nädal mööduda kerges joobes. Mis pole muidugi möödumiseks ka kõige halvem viis, eksole. Ümbritsevate inimeste eludes paistab olema hulganisti highlighte, mida ma lahkelt olen kutsutud nendega jagama. Mis ehk aitab üle saada ka tõsiasjast, et mu oma pisikeses armsas elus on praegu eredate hetkede nulliring.