oktoober 31, 2005
oktoober 30, 2005
oktoober 29, 2005
Elu pisiasjad
Ma ei saa aru, miks ma olen nii kurb siis, kui mul pole objektiivselt vähimatki põhjust õnnetu olemiseks. Imselt mingi kurnav vaimuhaigus on mind siiski tabanud. Või ehk hoopis tõsiasi, et 28 aasta vanuselt olen aru saanud, et mingis mõttes olen ma totaalselt läbi kukkunud. Ilma lootuseta tõusta. Selleks oligi filosoofiadoktori kraadi vaja.
However... elame veel.
oktoober 03, 2005
Tellimine:
Postitused (Atom)