Vahel ikka veab kah

Ma võtan tagasi oma septembrikuu sõnad mormoonide kohta! Nagu tellitult laadus minu Tartu kuudi ukse taha eile kaks õlitatud väljanägemisega nupsikut poissi, piiblid peos. Ma olin õnnest nii sõnatu, et unustasin nad grupikale kutsumata.

Naiseks olemise kunst

Otsustasin tänasest alates enam mitte naerda ja naeratada, laupa krimpsutada, kulmu kergitada ega nina kirtsutada. Muidu tulevad kortsud! Kortsud on ju, oi-oi, koledad! Äkki oleks nüüd parem botox näkku lükata? Ei teagi kohe! Vananeva naise mured, tänan et kuulasite!