(Ära) kuula inimest

Eile ühe armsa sõbra doktorikraadi kaitsmisele järgnenud olengul kohtasin "Vana Tarka Naist" (vahemärkusena: tiitel kogu minu lugupidamise juures, mida ma mõtlen tõsiselt, ehkki ma tean, et ega talle meeldiks teada, et teda vanaks pean). Ma sain temalt eile palju. Tõsiselt. Muuhulgas meenutas ta mulle ka vanasõna inimestest ja inimeste sarnasusest sibulaga. Et umbes midagi sellist: inimesed on kui sibulad: mida enam sa neid koorid, seda enam panevad nad sind nutma. Minuni jõudis mõistmine, et oma lähedaste inimeste ring tuleb hoida ahtake, pole vaja sinna lasta selliseid tüüpe, kes lähemal tundmaõppimisel ilmselt pisaraid tooksid.