Not good

Reedel rääkisin ma kõigile, kes kuulata viitsisid, kuidas ma nädalavahetusel puhkama hakkan. No muidugi see mul õnneks ei läinud, st et idee poolest oleks ehk välja tulnudki, aga tervis vedas haledalt alt. Laupäeval, kui mu silmad enam poes saapapaari hästi fookusesse ei võtnud, maapind äkitselt jalge all lainetama hakkas, pool vasakut külge ära suri ja Kristiine Keskus kahtlaselt kreeni vajus, sain ma aru, et sajandi migreenihoog on mu kätte saanud. Õnnetuseks ei peta see tunne kunagi. Järgnevast ööpäevast ei mäleta ma absoluutselt mitte midagi, see 24h oleks nagu vahepealt välja võetud. Mingis mõttes võiks sedagi ju puhkuseks pidada, aga ma oleksin eelistanud veeta oma vaba aega teisiti.